Seoses eraüritusega on neljapäeval, 3. märtsil näitus “Vilen Künnapu. Kunst, arhitektuur, revolutsioon” külastajatele suletud. Püsiekspositsioon “Elav ruum. Sajand Eesti arhitektuuri” on avatud, sissepääs soodushinnaga 2€.

Vabandame!

Arhitekti ja kunstniku Vilen Künnapu suurnäituse raames on arhitektuurimuuseumil varakevadel plaanis mitmeid põnevaid üritusi

Elevandimaja Tallinnas, 2013. Arhitekt: Vilen Künnapu. Foto: Arne Maasik

Laupäeval, 5. märtsil kell 14 toimub vestlusring Vilen Künnapu ja Raoul Kurvitza vahel. 1989. aasta Vikerkaare aprillinumbris kirjutas Kurvitz Künnapu kohta käivas artiklis: „Isiklikult arvan, et tõepärase pildi suurest kunstnikust võib saada vaid paljude omavaheliste avameelsete vestluste tulemusena.” Nüüd, rohkem kui veerand sajandit hiljem, mil vanemaks on saanud nii kaks säravat isiksust ise kui muutunud koguni riigikord, on Kurvitzal jällegi võimalik jutulõng üles korjata Künnapuga, keda ta samas artiklis nimetab oma õpetajaks.

Raoul Kurvitz on arhitektiharidusega kunstnik, alates legendaarse Rühm T liikmeks olemisest 1980. aastate teises pooles olnud Eesti kunstielu üks olulisemaid nimesid. Osalenud arvukatel kohalikel ja välisnäitustel (viimane suur retrospektiiv toimus 2013 KUMU kunstimuuseumis) ning pälvinud mitmeid preemiaid, sh kultuurkapitali aastapreemiad. Kurvitz on mitmekülgne kunstnik, kelle loomingus on erinevad kunstižanrid (maal, installatsioon, performance) dialoogis kriitiku- ja pedagoogitööga.

Vestlusringi modereerib näituse kuraator Indrek Grigor.

Reedel, 18. märtsil kell 17 peab Vilen Künnapu avaliku loengu oma viimaste aastate töödest ning loomingulistest impulssidest nii kunstis kui ka arhitektuuris.

Pühapäeval, 17. aprillil kell 14 viivad Vilen Künnapu ja kuraator Indrek Grigor läbi ühisekskursiooni. Näituse viimasel päeval toimuv kunsti- ja arhitektuurimatk pakub ühelt poolt ainulaadse sissevaate Künnapu kui Eesti ühe jõulisema loomeisiksuse vaimuilma ja teisalt kuraatori kriitilisemat pilku näituse ja sellega kaasneva kataloogi koostamispõhimõtetesse.

Sissepääs üritustele muuseumipiletiga, eelnevalt registreeruda ei ole vaja.

Lisainfo: info@arhitektuurimuuseum.ee, tel 625 7000 (näituse ekskursioonide tellimine)

Haridusprogrammi “Arhitekt on kunstnik” tellimine: kadi@arhitektuurimuuseum.ee, tel 625 7008

Kolmapäeval, 9. märtsil kell 18.00 toimub Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos esimene vestlusõhtu sarjast „Eesti arhitektid“. Õhtu peakülaliseks on Eesti tuntumaid tegevarhitekte ja õppejõude, terava keele ja isikupärase ruumikäsitlusega Andres Alver.

Vestlusõhtu avab Andres Alveri lühiloeng, mis keskendub kaasaegse maailma ruumilistele ja poliitilistele arengutele ning nende peegeldustele Eestis. Loengule järgneva vestluse käigus otsitakse vastuseid küsimustele, kas ja kuidas saab arhitekt mõjutada ühiskondlikke protsesse, mis saab arhitektikutsest tulevikus ja kuidas mõjutab tehnoloogia areng arhitektuuriloomingut. Avatud vestluses, mida suunab Arhitektuurimuuseumi kuraator Carl-Dag Lige, saavad aktiivselt osaleda ka publikuliikmed.

Andres Alver (1953) on arhitekt ja õppejõud, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna külalisprofessor ning arhitektuuribüroo Alver Arhitektid juht. Tema loomingusse kuulub nii üksikhooneid kui ka linnaehitusprojekte. Alveri tuntumate teoste seas on uuenduskuuri läbinud Tallinna Vabaduse väljak (kaasautorid Tiit Trummal, Veljo Kaasik, I järk valmis 2009), Tallinna sihvakaim kõrghoone City Plaza (kaasautor Tiit Trummal, 2006) ning avalikkuses palju poleemikat tekitanud De La Gardie kaubamaja Tallinna vanalinnas (kaasautorid Tiit Trummal, Tarmo Laht, 2000).

Eesti arhitektid on Eesti Arhitektuurimuuseumi uus vestlusõhtute sari, mis toob publiku ette Eestis tegutsevad või siit pärit arhitektid. Sarja eesmärk on arutleda arhitektuurimaailma päevakajalistel, aga ka ruumikultuuri püsiteemadel. Milline on arhitektuuri roll muutuvas maailmas? Milles seisneb ruumi kvaliteet ja kes selle eest vastutavad? Milline on Eesti ruumikultuuri eripära? Mis võiks siinses arhitektuurielus olla teisiti? Üheseid vastuseid on neile küsimustele raske anda, kuid vestlusõhtute sari annab võimaluse neil teemadel aktiivselt arutleda.

Eesti arhitektid. Andres Alver
9. märtsil 2016 kell 18.00 Rotermanni soolalaos
Vestlust suunab EAM kuraator Carl-Dag Lige
Sissepääs muuseumipiletiga
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital

Lisainfo:
Carl-Dag Lige, loengusarja korraldaja
carldag@arhitektuurimuuseum.ee
+372 55 688 395

Eesti Arhitektuurimuuseum kuulutab välja arhitektuurifoto võistluse, mille peamiseks eesmärgiks on arhitektuurifoto kui spetsiifilise fotožanri kohaliku välja kaardistamine ja elavdamine. Professionaalsetele fotograafidele ja tõsimeelsetele asjaarmastajatele suunatud arhitektuurifoto võistluse teemaks on arhitektuur ja ehitatud keskkond Eestis.

2001. aasta arhitektuurifoto võistluse I teema (arhitektuur kuni 1990) I preemia, fotograaf Michael Perlmutter, foto seeriast „1027“ (Tallinna Liiva kalmistu kabel, arhitekt Herbert Johanson)

Võistlus koosneb kahest teemaplokist ning esitamisele kuuluvad 2 kuni 4 fotost koosnevad seeriad. Esimese ploki teemaks on klassikaline portreteeriv arhitektuurifoto, mis peegeldab objektiivselt Eestis asuvat arhitektuuriteost või linnaruumi. Teises plokis saab aga arhitektuurile läheneda hoopis vabamalt: olustikuliselt, abstraktselt, kunstiliselt. Esimene plokk on ajaliselt piiritletud pärast Teist maailmasõda ehitatuga, teine plokk on ajaliselt piiritlemata.

Kummagi teemaploki peaauhinnaks on 1000 €.

Võistluse žürii koosneb arhitektuuri ja fotograafiaga tihedalt seotud inimestest:

• Arne Maasik – arhitektuurifotograaf
• Anu Vahtra – fotokunstnik
• Paco Ulman  – arhitekt ja fotograaf
• Pille Epner – kunstiteadlane

Arhitektuurimuuseumit esindab žüriis fotokoguhoidja Jarmo Kauge.

Viimane muuseumi korraldatud arhitektuurifoto võistlus toimus 15 aastat tagasi, 2001. aastal. Toonane võistlus koosnes samuti kahest teemaplokist: arhitektuur enne ja pärast 1990. aastat. Ajaloolise arhitektuuri kategoorias võitis rootslane Michael Perlmutter seeriaga Tallinna Liiva kabeli interjöörist, uuema arhitektuuri kategoorias läks võit jagamisele Arne Maasiku Tallinna botaanikaaia palmimaja (päise foto) ning Peeter Sirge Coca-Cola Plaza kinohoone seeriate vahel.

Käesoleva võistlusega loodab Eesti Arhitektuurimuuseum panna aluse arhitektuurifoto võistluse traditsioonile ning ühtlasi leida fotograafe, kellega edaspidi koostööd teha. Fotode esitamise tähtaeg on 27. november 2016. Näitus võidutöödest ja ülejäänud fotode paremikust avatakse Eesti Arhitektuurimuuseumis 2017. aasta alguses.

Võistluse täpsemad tingimused saab alla laadida siit.

Lisainfo:
Jarmo Kauge, võistluse korraldaja
jarmo@arhitektuurimuuseum.ee
Tel 625 7002

Vilen Künnapu Indias Ahmedabadis, 2011. Foto: August Künnapu

Arhitektuurimuuseumi varakevadise suurnäituse „Vilen Künnapu. Kunst, arhitektuur, revolutsioon” publikuprogrammi raames toimub arhitekti ja kunstniku Vilen Künnapu autoriloeng.

Reedel, 1. aprillil kell 17 peab Vilen Künnapu loengu „Minu lemmikud arhitektuuris”, kus ta annab ainulaadse sissevaate teda aastate jooksul inspireerinud ehituskunsti teostesse, olgu need siis reaalsed ehitatud objektid, fantaasiaprojektid või eksisteerigu ainult kinolinal. Rikkaliku visuaalse materjaliga illustreeritud loengus on võimalik avastada, kuidas erinevad motiivid nii moodsa arhitektuuri klassikutelt kui ka eksootiliste maade rahva- ja sakraalarhitektuurist on jõudnud eri teid pidi Eesti ühe tuntuima ehituskunstniku loomingusse. Loengust teeb otseülekande ka ERR-i kultuuriportaal.

Vilen Künnapu näituse publikuprogrammi lõpetab näituse viimasel päeval, pühapäeval, 17. aprillil kell 14 toimuv ekskursioon, mille viivad läbi Vilen Künnapu ja näituse kuraator Indrek Grigor.

Sissepääs üritustele toimub muuseumipiletiga, eelregistreeruda ei ole vaja.

Lisainfo: info@arhitektuurimuuseum, tel 625 7000 (ühtlasi näituse ekskursioonide ja haridusprogrammi tellimine)

Haridusprogrammi „Arhitekt on kunstnik” tellimine: kadi@arhitektuurimuuseum.ee, tel 625 7008

Näitus “Vilen Künnapu. Kunst, arhitektuur, revolutsioon” on 01.04-02.04. külastajatele suletud seoses Tallinn Music Weeki raames 2. aprillil toimuva kontserdiga. Vabandame võimalike ebamugavuste pärast. Olete oodatud kontserti kuulama!

Avatud Majad on ekskursioonide sari, mis viib arhitektuurihuvilised tuntud hoonetesse, kuhu tavaliselt ei pääse. Ekskursioone korraldab Eesti Arhitektuurimuuseum.

9. aprill 2016 kell 12:00–15:00
Grupijuht Mait Väljas, EAM-i teadur-kuraator
Grupi suurus: 25
Keel: eesti
Kogunemine: kell 12:00 hotell Metropoli parklas, Roseni 13
Registreeru siin: Künnapu&Padrik
Osalemine: 10€ (tasumine ainult ülekandega)

Makse saaja RAHANDUSMINISTEERIUM; konto nr EE932200221023778606; viitenumber 2100009682; selgitus Eesti Arhitektuurimuuseum

Künnapu & Padrik
Arhitektuurimuuseumi varakevadise suurnäituse „Vilen Künnapu. Kunst, arhitektuur, revolutsioon” publikuprogrammi raames toimub järjekordne Avatud Majade ekskursioon arhitektuuribüroo Künnapu & Padrik majadesse Tallinnas.

Büroopartnerid Vilen Künnapu ja Ain Padrik kuuluvad juba 1970. aastatest Eesti nimekamate arhitektide hulka. Mõlemad lõpetasid Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI) 1971. aastal. Nende esimene, ja kohe võidukas koostöö oli Lembitu moemaja arhitektuurikonkurss Tallinnasse Viru tänavale (1979, ehitamata). 1980. aastatel jätkati koos toimetamist peamiselt nii kohalikel kui ka rahvusvahelistel konkurssidel osalemise vormis, millest paljud osutusid edukaks (neist olulisim II koht Los Angeles Gateway konkursil koos Andres Siimuga, 1988). 1992. aastal asutatud arhitektuuribüroo Künnapu & Padrik ampluaa on olnud väga lai, alates eramutest ja kortermajadest kuni suurte äri- ja avalike hooneteni välja.

Käesoleva ekskursiooni käigus tutvutakse kolme eri mõõtkavas ja hoonetüpoloogiast objektiga – eramute kompleks, suur kortermaja ja kirik. Üheksast eramust koosnev eramugrupp Pirita-Kosel (1997) asub Pirita jõe ürgorus keset metsatukka. Kuigi kõik majad on erisugused, siis loob hoonetevahelise kooskõla läbimõeldud planeering ja majade puhul sarnase murtud geomeetria ning erksate värvitoonide (sinine, kollane, punane) kasutamine. Seejärel külastatakse Lasnamäe kanali ääres paiknevat suuremõõdulist kortermaja Liikuri tänaval (2006), mis arhitektide sõnutsi on „kanajalgadel aukudega hiigelklots”. „Hiigelklotsi” katuselt aga avanevad ainulaadsed vaated nii Lasnamäele kui ka paenõlva all paiknevale Tallinnale. Ekskursiooni viimane peatuskoht on Eesti Metodisti Kirik Narva maanteel (projekt 1994, valmis 2000). Multifunktsionaalses kirikuhoones asub 720-kohaline saal, teoloogilise seminari klassiruumid, kirikuvalitsuse kontor, raamatukogu, väike ühiselamu ja supiköök. Metodisti kiriku ehitamine oli omal ajal ka märk arhitektuuripildi muutusest laiemalt, mil 1990. aastate äriehitistele orienteeritud kauboikapitalismist liiguti kaasaegse kodanikuühiskonna poole ja hakkasid uuesti kerkima ka ühiskondlikud hooned.

Lisainfo:
Eesti Arhitektuurimuuseum
info@arhitektuurimuuseum.ee
tel 625 7000

Ehitamata. Visioonid uuest ühiskonnast 1986-1994

Margus Tamme kujundatud, Ingrid Ruudi koostatud ja Eesti Arhitektuurimuuseumi välja antud “Ehitamata. Visioonid uuest ühiskonnast 1986-1994” näituse kataloog valiti 2015. aasta 25 kauneima raamatu sekka. Žürii märkis, et “Ehitamata” on “Teemat õilistav, ajas tagasivaatav album. Kujundus mängib retrohõnguga ja “ehitamisjärgus” pealkirjad räägivad sama keelt trükise sisuga. Formaat toetab algmaterjali head eksponeerimist.” Kogu valikuga saab tutvuda siin.

Lisaks on raamat nomineeritud Eesti ajalookirjanduse aastapreemia konkursil.

Kataloog on parima hinnaga (15€) saadaval Arhitektuurimuuseumi raamatupoes.

Kalle Komissarov (2012). Foto: Reio Avaste

Vestlusõhtu Arhitektuurimuuseumis, külaliseks arhitekt Kalle Komissarov

Kolmapäeval, 13. aprillil kell 18.00 toimub Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos teine vestlusõhtu sarjast „Eesti arhitektid“. Sel korral on külaliseks arhitekt Kalle Komissarov, kes on tegutsenud nii projekteeriva arhitekti kui ka õppejõuna.

Vestlusõhtu avab Kalle Komissarovi lühiloeng, mis keskendub arhitektuurikutse igikestvale muutumisele ajas. Muuhulgas räägib ta sellest, kuidas on projekteerimis- ja representeerimistehnika areng mõjutanud arhitektuuri loomist. Loengule järgneva vestluse käigus otsitakse vastust küsimusele, kuidas erineb tänase arhitekti töö varasemast, ning mis võib arhitektikutsest saada tulevikus. Samuti tuleb juttu sellest, kuidas saab arhitekt oma erialaseid oskuseid rakendada väljaspool tavapärast projekteerimistööd. Avatud vestluses, mida suunab Arhitektuurimuuseumi kuraator Carl-Dag Lige, on oodatud osalema ka publik.

Kalle Komissarov (1976) on arhitekt, kes on arhitektuuri vallas aktiivne mitmel rindel – vabakutselisena, kirjutades, projekteerides, õpetades Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonnas, varasemalt ka Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali juhtides. Äsja valiti Kalle Komissarov Eesti Arhitektide Liidu asepresidendiks, kus ta vastutab arhitektuurivõistluste ja hangete valdkonna eest.

Eesti arhitektid on Eesti Arhitektuurimuuseumi uus vestlusõhtute sari, mis toob publiku ette Eestis tegutsevad või siit pärit arhitektid. Sarja eesmärk on arutleda arhitektuurimaailma päevakajalistel, aga ka ruumikultuuri püsiteemadel. Milline on arhitektuuri roll muutuvas maailmas? Milles seisneb ruumi kvaliteet ja kes selle eest vastutavad? Milline on Eesti ruumikultuuri eripära? Mis võiks siinses arhitektuurielus olla teisiti? Üheseid vastuseid on neile küsimustele raske anda, kuid vestlusõhtute sari annab võimaluse neil teemadel aktiivselt arutleda.

Eesti arhitektid. Kalle Komissarov
13. aprillil 2016 kell 18.00 Rotermanni soolalaos
Vestlust suunab EAM kuraator Carl-Dag Lige
Sissepääs muuseumipiletiga
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital

Lisainfo:
Carl-Dag Lige, loengusarja korraldaja
carldag@arhitektuurimuuseum.ee
+372 55 688 395

Foto: Reio Avaste

Arhitektuurimuuseumi varakevadise suurnäituse „Vilen Künnapu. Kunst, arhitektuur, revolutsioon” publikuprogrammi lõpetusena toimub Vilen Künnapu ja Indrek Grigori ekskursioon.

Pühapäeval, 17. aprillil kell 14 viivad arhitekt-kunstnik Vilen Künnapu ja näituse kuraator Indrek Grigor läbi ühisekskursiooni. Näituse viimasel päeval toimuv kunsti- ja arhitektuurimatk pakub ainulaadse sissevaate Künnapu kui Eesti ühe jõulisema loomeisiksuse vaimuilma. Atraktiivse esinejana leiavad Künnapu ülesastumistes alati oma koha nii filosoofilisemad mõtteavaldused kui ka eluterve huumor. Kunstiteadlane Indrek Grigor pakub omalt poolt lisaks kuraatori kriitilisemat pilku näituse ja sellega kaasneva kataloogi koostamispõhimõtetesse, avades telgitaguseid ja tööprotsessi käiku.

Ühtlasi on võimalik saada autogrammi kaunisse näitusekataloogi (kujundaja Angelika Schneider), mis sel päeval on muuseumi raamatupoes müügil eriti soodsa hinnaga.

Sissepääs üritustele toimub muuseumipiletiga, eelregistreeruda ei ole vaja.

Lisainfo: info@arhitektuurimuuseum, tel 625 7000

Alates tänasest saab külastada Eesti Arhitektuurimuuseumi ja Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna koostöös valminud näituse “Ekspeditsioon Wunderlich: 11 sisearhitekti” veebiversiooni, mis sisaldab kõiki näitusesaalis eksponeeritud sisearhitektide töid ja nendega salvestatud intervjuusid. Kaalukas roll on fotograaf Renee Altrovi portreefotodel ning sisearhitektide töölaudade pildistustel.

Näitus “Ekspeditsioon Wunderlich” tutvustab Eestis eelmisel sajandil tegutsemist alustanud tipp-sisearhitekte, nende tööpõhimõtteid ja tudengiaegset loomingut. Fookus on üheteistkümnel Eesti sisearhitektil ja disaineril, kes on kõik erinevatel aegadel lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna. Näitus, mida eksponeeriti oma algkujul Rotermanni soolalao keldrisaalis 25.11.2015-25.02.2016, sai teoks EKA sisearhitektuuri osakonna ja Eesti Arhitektuurimuuseumi koostöös, milles keskne roll oli EKA praegustel sisearhitektuuritudengitel.

Kuidas luua sõbralikku ja vaimustavat ruumi? Mis teeb ruumi heaks? Kas Eesti ruumil on omapära? Kuidas õpetada neid, kes meie elukeskkonda kavandavad? Mida õppida pikaaegse kogemusega sisearhitektidelt ja disaineritelt? Näitus oli katse rääkida ruumist, tema loojast ja kasutajast kui sidusast tervikust – aadressil www.wunderlich.ee saab näitus oma loogilise jätku.

“Ekspeditsioon Wunderlich: 11 sisearhitekti” on hommage Richard Wunderlichi (1902-1976) loomingule ja erialasele tegevusele. Wunderlich oli sisearhitekt ja mööblidisainer, praeguse EKA sisearhitektuuri osakonna kõige esimene juhataja (1940-1941). Wunderlich oli Eesti sisearhitektuuri eriala kujunemise ja professionaliseerumise üks võtmefiguure, omamoodi isakuju, kuigi tema otsene mõju meie elukeskkonnale piirdub vaid üksikute säilinud mööblikomplektidega, neist tõenäoliselt tuntuim on presidendi kantselei koosolekute saali mööbel Kadriorus (1938).

Ekspeditsioon Wunderlich: 11 sisearhitekti

Näitusel osalevad: Bruno Tomberg, Leila Pärtelpoeg, Vello Asi, Teno Velbri, Mait Summatavet, Taevo Gans, Aulo Padar, Juta Lember, Eerik Olle, Pille Lausmäe, Taso Mähar

Lisainfo:
Carl-Dag Lige, kuraator
55 688 395
carldag@arhitektuurimuuseum.ee

Hannes Praks, EKA sisearhitektuuriosakonna juhataja ja näituse produtsent
527 3626
hannes.praks@artun.ee

Avatud Majad on ekskursioonide sari, mis viib arhitektuurihuvilised tuntud hoonetesse, kuhu tavaliselt ei pääse. Ekskursioone korraldab Eesti Arhitektuurimuuseum.

7. mai 2016 kell 12:00-15:00
Grupijuht: Riin Alatalu, muinsuskaitsja
Grupi suurus: 40
Keel: eesti
Kogunemine kell 12:00 Kotzebue ja Suurtüki tänava nurgal
Registreeru siin: Raudteejaamad
Osalemine: 10€ (tasumine ainult ülekandega)

Makse saaja RAHANDUSMINISTEERIUM; konto nr EE932200221023778606; viitenumber 2100009682; selgitus Eesti Arhitektuurimuuseum

Raudteearhitektuur Tallinnas
Arhitektuurimuuseumis on avatud Kaido Haageni võluv fotonäitus Eesti raudteejaamadest. Näitusest inspireerituna tutvustame põnevaid raudteehooneid ka Avatud Majade järjekordse ekskursiooni raames.
Esimene raudteeliin Eestis, mis ühendas Paldiskit Gatšinaga, avati 24. oktoobril 1870. Raudtee seondub ennekõike liikumisega, ent raudtee ise on maa küljes kinni, nagu ka tuhanded raudteega seotud eriotstarbelised ehitised. Ligi pooleteise sajandi jooksul on raudteetaristu mõjutanud, isegi dikteerinud Eesti linnade ja külade  struktuuri ja kujunemist. Palju on aegade jooksul hävinud, palju on juurde  ehitatud, kuid on ilmne, et 1870. aastast Eesti pinnal tegutsenud valdkond on aidanud kujuneda väga mitmekihilisel kohalikul raudteepärandil.

Ekskursioon
Seekordsel ekskursioonil tutvume vanema raudteejaama taristuga Balti jaamas ning 1962. aastal valminud lähirongide paviljoniga. Seejärel istume rongi ja püüame raudtee ajalugu rongiaknast kuni Hiiu peatuseni, kus asub 1929. aastal ehitatud, arvatavalt maailma esimene põlevkivituhktellistest jaamahoone. Edasi jalutame Peeter Suure merekindluse kindlusraudtee Nõmme-Väikse jaamakompleksi juurde. Sealt aga liigume Hiiuga analoogsesse Kivimäe jaama ja edasi rongiga Pääskülla, kus on säilinud tsaariaegne historitsistlik jaamahoone. Olgugi, et rong peatub pea kõigis mainitud jaamades, on jaamahooned praegu uues kasutuses – Hiiul on IT Bussi peatus, Kivimäel tegutseb Nõmme Vanameeste Klubi ja Pääskülas Nõmme eakate keskus. Pääskülast sõidame rongiga tagasi Nõmmele, oma ekskursiooni lõppjaama, kus jaamahoones tegutseb „peatusest 7.verstal“ alguse saanud linna(osa) muuseum. Kivimäel, Pääskülas ja Nõmmel pääseme ka jaamahoonetesse sisse.

Lisainfo:
Eesti Arhitektuurimuuseum
info@arhitektuurimuuseum.ee
tel 625 7000

Eesti Arhitektuurimuuseum ootab 7–11-aastaseid lapsi linnalaagrisse, kus avastame maastikuarhitektuuri erinevaid tahke.

Nelja laagripäeva sisse mahuvad Arhitektuurimuuseumi kõrval oleva Rotermanni kvartali maastiku uurimine, Tallinna Loomaaia külastamine, kohtumine maastikuarhitektiga ja Loodusmuuseumi külastus ning palju teemakohaseid meisterdamisi. Laagripäevad algavad kell 10.00 ja lõppevad kell 16.00. Kõikide päevade teisel poolel tegeleme arhitektuuri ja ruumiga seotud loovtöödega.

Laagrisse registreerumine toimub kuni 6. juunini (või kuni kohti jätkub).

REGISTREERIDA SAAB SIIN!

Kontakt:
Kadi Kriit
kadi@arhitektuurimuuseum.ee
tel +372 50 18 646

Kohtumiseni Eesti Arhitektuurimuuseumis!

Muuseumiööl, 14. mail on Arhitektuurimuuseum avatud lisaks tavapärastele lahtiolekuaegadele ka kell 18-23. Muuseumis avatud pop-up kohvik KOKOMO. Lisaks toimub suur raamatulaat, kus paljud Arhitektuurimuuseumi trükised on müügil hinnaga ainult 1€!

Avatud on näitused:

FACE-TO-FACE: Balti börsihoone lugu
Suur ruumiinstallatsioon kodutust Londoni majast, mis otsib kohta Eestis. Autoriteks Salto arhitektid (Maarja Kask, Ralf Lõoke) ja skulptor Neeme Külm.

RAUDTEE(TA)JAAMAD. Kaido Haageni fotonäitus
Näitus annab ülevaate arhitektuuriajaloo vanast kullast – Eesti raudteejaamade paremikust. Uhkeid jaamahooneid võib leida nii hetkel aktiivselt tegutsevate raudteeliinide äärest kui ka sealt, kus rööpapaarid on üles võetud. Selle teadmisega pildistas fotograaf Kaido Haagen aastatel 2014–2015 üles arhitektuurselt kõige silmapaistvamad raudteejaamad.

Püsiekspositsioon
ELAV RUUM: Sajand Eesti arhitektuuri

Muuseumiööks lastele
Eesti Arhitektuurimuuseum ootab muuseumiööl külla ka väiksemaid arhitektuurihuvilisi. Arhitektuurimuuseumis on võimalik mängida otsimismängu, mis keskendub hoonetele, mis on merega seotud. Lapsed saavad lahendada erinevaid tuletornidega seotud joonistamise ja värvimise ülesandeid. Osalema ootame igas vanuses lapsi!

Nelipühade 1. pühal, 15. mail on Arhitektuurimuuseum avatud. Olete oodatud!

Kutsume raudteearhitektuuri huvilisi ringkäigule koos arhitektuurisõbra ja tulevase vedurijuhi Martin Jänesega, kes avab Eesti raudteejaamade ligi 150-aastase keeruka ajaloo ning kõneleb raudtee tänasest seisust. Martin Jänes on raudteearhitektuuril silma peal hoidnud 2004. aastast, kui koos kunstiteadlase Urmas Ojaga sõideti läbi kõik Eesti vaksalid, et selgitada välja selle valdkonna eredamad pärlid ja ennekõike kaardistada niivõrd rikkaliku, kuid paraku hääbuva arhitektuuripärandi hetkeseis. Ringkäigul räägib Martin Jänes oma lemmikjaamadest ja osutab, milliseid raudtee ehituspärandi ilmekamaid näiteid tasuks kindlasti kohapeale vaatama minna. Kaido Haageni detailirikastel fotodel näeb väärikaid tsaariaegseid ja hilisemaid vaksalihooneid, millest nii mõnegi on päästnud kaduviku teed minekust sootuks uus kasutus. Millistesse Eesti paikadesse on raudtee kunagi viinud, mis ühendab kohti nagu Põlva ja Märjamaa, ja veel palju muud selgub ülejärgmisel laupäeval.

Martin Jänes (1977) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse eriala, töötanud Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudis ja Tallinna Linnamuuseumis, avaldanud artikleid ja pidanud ettekandeid raudteearhitektuurist.

Osalemine muuseumipiletiga, eelregistreeruda ei ole vaja. Vaksali must tee sidruniga sisaldub hinnas. Ringkäigu kestvus on ca 1 h.

Kaido Haageni fotonäitusest loe põhjalikumalt siit.

18. mail on Rahvusvahelise muuseumipäeva puhul ka Arhitektuurimuuseumisse tasuta sissepääs. Tere tulemast!

Eesti Rahvusraamatukogu, 1984–1993. Arhitekt Raine Karp. Foto: Martin Siplane, 2015

Teisipäeval, 24. mail kell 17 toimub Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis Eesti Arhitektuurimuuseumi raamatu „Arhitekt Raine Karp” esitlus.

Eesti Arhitektuurimuuseumi poolt välja antud raamat koondab Raine Karbi (s 1939) kui ühe Eesti kõige mõjukama ja originaalsema ehituskunstniku viimase poolsajandi projekte ja ehitisi. Käesolev raamat on esimene ülevaateteos tema mitmekülgsest loomingust, hõlmates nii elamuarhitektuuri, arhitektuurivõistluste töid ja Karbi tõelisi tähtteoseid nagu Tallinna Linnahall, Eesti Rahvusraamatukogu ja tänaseks lammutatud Sakala keskus. Kronoloogiliselt koostatud teos sisaldab üle 80 projekti ja ehitise, mis on valminud 1960. aastate algusest kuni viimaste aastateni välja. Raamatu juhatab sisse arhitekt Emil Urbeli eessõna, mis läbi isiklike mälestuste prisma heidab pilgu vanema kolleegi elule ja tööle. Muuseumi kuraatori Mait Väljase artikkel avab Karbi kui isepäise ja kompromissitu loojanatuuri olemust, keskendudes põhiliselt tema nõukogude perioodi ehitistele. Rikkalikult uute ja arhiivifotode ning joonistega illustreeritud raamat sisaldab ühtlasi inglisekeelseid paralleeltekste.

Esitlusel toimuvas väikeses vestlusringis pärib Raine Karbilt tema elu ja loomingu kohta raamatuprojekti algataja Tiit Nurklik.

Raamatu ilmumist toetasid Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Tehnikaülikool.
Täname Eesti Rahvusraamatukogu.

„ARHITEKT RAINE KARP”
Koostajad Raine Karp, Mait Väljas
Kujundajad Mariana Hint-Rääk, Agnes Ratas
Fotograaf Martin Siplane
Tõlkija Adam Cullen
Väljaandja Eesti Arhitektuurimuuseum, 2016
kõvakaaneline, 232 lk

Alates tänasest on Eesti Arhitektuurimuuseumis müügil Salto arhitektide ja kunstnik Neeme Külma installatsiooniga “FACE-TO-FACE: Balti börsihoone lugu” kaasnev raamat, mis annab ülevaate Londoni ajaloolise Balti börsihoone ebatavalisest loost ja selle seostest Eestiga. Raamatu esitlus toimub arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos 3. juunil kell 18.00. Esitluse raames toimub vestlusring, kus osalevad teiste seas kuraator ja kriitik Anders Härm ning väliskülalisena kogukonnaliider ja endine vabadusvõitleja Jake MacSiacais Belfastist Põhja-Iirimaalt.

Raamat “FACE-TO-FACE: Balti börsihoone lugu” dokumenteerib  põhjalikult muuseumis 5. juunini eksponeeritavat installatsiooni ja selle ettevalmistust. Lisaks rohkele pildimaterjalile sisaldab raamat esseesid arhitekt Sam Jacobilt, kunstiajaloolaselt Stuart Burchilt ja arhitektuuriloolaselt Triin Ojarilt, samuti intervjuusid kogukonnaaktivisti Jake MacSiacaisi ja Balti börsihoone ühe praeguse omaniku Heiti Häälega.

Trükise koostajad on Triin Ojari, Carl-Dag Lige ja Indrek Sirkel, fotoseeriate autor on Anu Vahtra, graafiline disainer Indrek Sirkel. Raamat ilmus Eesti Arhitektuurimuuseumi ja kirjastuse Lugemik koostöös eraldi eesti ja inglise keeles.

Trükise rahvusvaheline esitlus leidis aset raamatumessil Offprint London, mis  toimus 20.-22. maini Tate Moderni kunstimuuseumis Londonis.

Installatsioon
Salto arhitektide Maarja Kase ja Ralf Lõokese ning kunstnik Neeme Külma mastaapne kineetiline installatsioon tutvustab lugu majast, mis on oma kohast ilma jäänud. Läänemere ehk Balti mere järgi nime saanud Balti Börsi peahoone Londonis valmis 1903. aastal. 1992. aastal sai hoone Iiri Vabariikliku Armee (IRA) pommirünnakus rängalt kahjustada. Terroriakti järel võeti maja kivihaaval lahti, väärtuslikud osad ladustati kavatsusega hoone ajaloolisel kujul taastada. Arendajate survel kerkis samale kohale hoopis uus maja – täna Londoni üheks maamärgiks kujunenud kõrghoone hüüdnimega „Kurk” (Gherkin). Börsihoone kaotas krundi ja seeläbi ka konteksti – olulise osa oma ruumilisest identiteedist. Lahtivõetud osade kaminateks müümisest ja lõplikust hävingust päästsid hoone ootamatult Eesti ettevõtjad. Hiiglaslik saadetis – 40 merekonteinerit treppide, marmorsammaste, puitpaneelide, telefonikabiinide, kipsist merekoletiste ja teiste detailidega – jõudis Eestisse 2007. aastal, kuid on praeguseks ligi kümme aastat seisnud ladustatuna Paldiski sadamas.

Raamat “FACE-TO-FACE: Balti börsihoone lugu”
Eraldi eesti ja inglise keeles, pehmekaaneline, 144 lk
Koostajad ja toimetajad: Triin Ojari, Carl-Dag Lige, Indrek Sirkel
Tekstid: Triin Ojari, Carl-Dag Lige, Sam Jacob, Stuart Burch, Jake MacSiacais, Michael Corr, Heiti Hääl
Graafiline disain: Indrek Sirkel
Fotoseeriad: Anu Vahtra
Keeletoimetus: Mari Klein, Refiner
Tõlked: Epp Aareleid, Refiner
Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda
Kirjastajad: Eesti Arhitektuurimuuseum & Lugemik 2016
Toetaja: Eesti Kultuurkapital

GRUPP ON TÄIS!

Avatud Majad on ekskursioonide sari, mis viib arhitektuurihuvilised tuntud hoonetesse, kuhu tavaliselt ei pääse. Ekskursioone korraldab Eesti Arhitektuurimuuseum.

17. juuni 2016 kell 16:00-19:00
Grupijuht: Oliver Orro, arhitektuuriajaloolane
Grupi suurus: 25
Keel: eesti
Kogunemine: kell 16:00 Miinisadama väravas, Tööstuse tn 54a

NB! Vajalik eelnev registreerumine. Registreerumisel märkida kindlasti ära isikukood ja dokumendi number, sest Mereväe baasi territooriumile pääseb ainult isikut tõendava dokumendi alusel.

Registreeru SIIN
Osalemine: 10€ (tasumine ainult ülekandega)
Makse saaja RAHANDUSMINISTEERIUM; konto nr EE932200221023778606; viitenumber 2100009682; selgitus Eesti Arhitektuurimuuseum

Peterburi merekaitse  20. sajandi algul ja sellega seotud objektid Eestis
Peterburi  uut merekaitsekompleksi planeeriti aastatel 1907-13. Eesmärk oli rajada Soome lahe mõlemale kaldale kaitsepositsioonid, mis oleksid sulgenud vaenlase laevade ligipääsu Venemaa Keisririigi pealinnale Peterburile. Kaitsekompleksi ehitisi püstitati aastatel 1911-1918 muuhulgas ka Eesti aladele. Tallinna pidi tulema Peterburi kaitse peapositsiooni laevastiku operatsioonibaas, mille tarbeks hakati Kopli poolsaare idakaldale 1912. aastal ehitama uut sadamat (Peeter Suure sõjasadam), selle üheks osaks on praegune Miinisadam. Sõjasadama tarbeks rajati lähiümbrusesse ka mitmeid ladusid ja tootmishooneid ning kortermaju sõjaväelastele.

Ekskursioon Miinisadama piirkonnas
Seekordse ekskursiooni käigus tutvume alates 1994. aastast Eesti Mereväe käsutuses oleva Miinisadama ning selle lähiümbrusega. Sadamakompleksi kuuluvad teiste hoonete seas ajalooline, algselt  laoks ehitatud kasarm, endine aku- ja torpeedokoda ning katlamaja, kusjuures endine laohoone on hiljuti restaureeritud ning torpeedokoja ennistamise tööd lõppjärgus. Pärast Miinisadama külastust liigume algselt samuti kasarmuks kavandatud, kuid hilisema sõjatehase „Arsenal“ juurde, mida käesoleval hetkel ehitatakse ümber mitmeotstarbeliseks büroohooneks koos hooviküljel asuva kaubanduskeskusega. Ekskursiooni lõpuks suundume lähedal asuvale Lume tänavale, kus külastame omapärast tsaariaegset angaari ning möödume meeleolukast garaažideansamblist, mille keskel asub ligi sajandivanune betoonmahuti.

2015. aasta detsembris oli Robert Treufeldtil (MTÜ Castellum), Roman Matkewiczil (Eesti Meremuuseum) ja Oliver Orrol (Eesti Kunstiakadeemia) harukordne võimalus töötada Meresõjaajaloo keskarhiivis Peterburis. Ekskursioonil tutvustatakse muuhulgas sealt saadud uut informatsiooni.

Lisainfo:
Eesti Arhitektuurimuuseum
info@arhitektuurimuuseum.ee
tel 625 7000